|
|||
| Aasta on 1964. Käimas
on Külm sõda. Esilehekülgedel on Kuuba raketikriis. Meeli kõidab uus
ja hirmutäratav vesinikupomm. Sõjajärgse Ameerika mõjukaima režissööri
Stanley Kubricku filmis näeme läbi poliitilise satiiri,
mis oleks võinud juhtuda, kui vale inimene oleks vajutanud valele
nupule. Tuumapommi kartus halvab globaalset poliitikat. See on justkui
pime kaart mängus, mis käib elu ja surma peale. Pisut arust ära kindral Jack D.Ripper tellib B-52 pommitajalt tuumaraketi rünnaku Nõukogude Liidule. Ripper keeldub avaldamast koodi, millega tuumarelvaga varustatud lennukeid tagasi kutsuda ja jättes maailma hukatuse poole kihutama, põrutab Ripper endale kuuli pähe. Jack D. Ripper on muuseas tuletatud Jack the Ripperist, kurikuulsast sarimõrvarist, kes tappis 19nda sajandi Londonis prostituute. Ameerika president ja Briti Royal Air Force ametnikud peavad nõu, kuidas tekkinud olukorras käituda. USA President Merkin Muffley (Peter Sellers) kuuleb oma strateegiliselt nõuandjalt Dr. Strangelove’ilt (taas Sellers), et venelaste käsutuses on viimsepäeva masin, millelt on Nõukogude Liidu ründamise korral koheselt oodata vasturünnakut. Tekkinud on olukord, kus näib olevat võimatu peatada nii viimsepäeva masinat kui USA pommitajaid nende missioonil. Ameerika sõjaväe stateeg Herman Kahn kasutas oma 1960nda aasta “On Thermonuclear War” teoses viimsepäeva masina kontseptsiooni, väites, et mõlemal poolel on juba selline masin olemas. Kubricku musta komöödiat eksitustest illustreerib briljantne satiir. Filmi üks ilmekamaid stseene leiab aset telefoniputkas, kus Bat Guano ja Briti atašee tõdevad, et kummalgi neist pole vajalikke münte, et teha Valgesse Majja kõne, mis päästaks maailma. Filmi tasub vaadata juba ainuüksi meisterlikult humoorikate näitlejatööde tõttu. Kubricku käekirja on filmis tunda kõikjal visuaalsest stiilist kuni iroonilise taustamuusikani. Filmikriitik Roger Ebert on nimetanud seda “sajandi parimaks poliitiliseks satiiriks” ja arvab, et “kui nii intelligentseid ja metsikuid filme tehtaks ka tänapäeval, oleks maailm noorem paik.” “Dr. Strangelove” mõjub tähelepanuväärselt värske ja ajatuna, ettenägeliku ja ohtlikuna. Film võitis neli BAFTA (The British Academy of Film and Television Arts) auhinda. “Dr. Srangelove” on pälvinud tunnustust nii Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu, Rahvusliku Filmiarhiivi kui Ameerika Filmi Instituudi “100 aastat, 100 filmi” tabelis. Tegemist on kahtlemata kõigi aegade ühe menukama kultusfilmiga. |
|||
|
|
