|
|||
| “Fahrenheit 9/11”
(2004) ja “Pingviinide marsi” (2005) järel on “Ebamugav
tõde” juba praegu edukamaid dokumentaale. Endisest Ameerika
Ühendriikide asepresidendist Al Gore’ist on saanud
kirglik kliimasoojenemise küsimuse aktivist, kes pühendunult panustab
seadustesse ja elustiili propageerimisse, mis aitaks leevendada ülemaailmset
ohtu. Dokumentaalfilmis näeme muhedat Al Gore’i sülearvuti
portfellis mööda maailma ringi sõitmas, et tuua mõistetaval ja veenval
viisil kuulajateni hulga teadlaste poolt tõestatud fakte globaalsest
soojenemisest, selle juba teoks saanud mõjust meie keskkonnale ning
katastroofilistele tagajärgedele, mis meie planeeti ootavad, kui maailma
valitsejad ja kodanikud midagi ette ei võta. Globaalne soojenemine
on täna reaalsus. Lumiste talvede asemel hakkavad olema vihmased talved
- permanentne sügis, mille on põhjustanud inimtegevus. Al Gore väidab,
et kui me midagi ette ei võta, jõuab planeet maa 10 aasta pärast nö
kriitilisse punkti, millest tagasipöördumine ei ole enam võimalik
ja liikumine toimub meie tsivilisatsiooni ja planeedil Maa elavate
liikide hävimise suunas. Oma presentatsioonis näitab Al Gore dramaatilisi kaadreid, muuhulgas kuulsat fotot “Earthrise”, mille tegi esimene ameerika kosmonaut kosmosest. Seejärel näeme rida hilisemaid fotosid, kust väga selgelt paistab, kuidas liustikud ja järved on kokku kuivamas, lumed sulamas ja kaldajoon taganeb tempokalt. Al Gore esitab murettekitavat statistikat: 10 soojemat aastat maailma ajaloos on olnud just 14 viimase aasta jooksul. Eelmisel aastal koges Lõuna-Ameerika esimest orkaani, Jaapan ja Vaikne ookean püstitavad taifuunide rekordeid. Floridat laastas ennekuulmatult metsik orkaan Katariina. Golfi hoovuses on toimunud pöördumatud muutused. Polaarne jää näitab, et süsihappegaasi on atmosfääris palju rohkem, kui seda eales on olnud. Kunagi arvati, et sellised kliimanähtused esinevad ringidena. Gore seisab graafiku ees selgitades tõuse ja langusi läbi sajandite. Neis on tõesti tsükliline seaduspärasus, kuid viimastel aastatel liigub graafik aina ülespoole, aina kõrgemale ja kõrgemale. Gore väidab, et kuigi teadlaste seas on 100protsendiline üksmeel, siis ajalehtede ja ajakirjade andmebaasi otsing näitab, et 57% kahtlevad globaalses soojenemises ning üksnes 43% usuvad sellesse. Gore väidab, et need numbrid on 90ndatel energiatööstuste poolt algatatud valeinformatsiooni kampaania tulemus. Sama starteegiat kasutasid aastaid ka tubaka toodete kaitsjad. Karismaatiline Al Gore on filmiga teinud sensatsioonilise tagasipöördumise laiema avalikkuse ette. Filmi sõnum, et kliimasoojenemine on palju ohtlikum kui Al-Qaeda ja terrorismisõjast kurnatud ameeriklased on õnnelikud, et teemapüstitus on muutumas. Režissöör Davis Guggenheim kasutab sõnu, kujundeid ja Gore tabavaid faktiesitlusi, tulemuseks on võluv ja haarav film. Võlgneme endale selle filmi vaatamise. Vastasel korral tuleb meil kunagi oma lastelastele seletada, miks me otsustasime seda mitte teha. Al Gore’i sõnum on ühene: iga indiviid saab panustada maailma kliima kaitsmisesse meie ja järgnevate põlvkondade jaoks. Mida me saame ette võtta? Arendada ja kasutada alternatiivseid energiaallikaid, liikuda kiiresti hübriid- ja elektriautode poole, investeerida raha ühistransporti, säästa energiat majades jne. See ei ole igav maailmalõpukuulutus, vaid kasulik film kuulamaks, mida saab igaüks ette võtta. |
|||
|
|
