1964. aastal algatasid Kalifornia Berkeley Ülikooli üliõpilased sõnavabaduse liikumise. Mässumeelsed üliõpilased nõudsid, et ülikool tunnustaks üliõpilaste õigust sõnavabadusele ja poliitilisele tegevusele. Üliõpilaste algatatud sõnavabaduse liikumine oli nurgakiviks Vietnami sõjavastasele liikumisele ning see sai suunanäitajaks ka kuuekümnendate aastate kodanikuõiguste ja mässumeelsuse mentaliteedile.

Viies Manifesti väärtfilmifestival on pühendatud just sõnavabadusele. Põhilisele ja üldtunnustatud inimõigusele avaldada vabalt oma mõtteid. Koostöös Ameerika Ühendriikides õppinud vilistlastega jätkab Manifest ameerika kinoklassika paremiku tutvustamist. Tallinna ja Tartu kinode ekraanile jõudvad väärtfilmid, mis ärgitavad mõtlema ajastukonteksti sotsiaalkriitilistel teemadel, pakkudes samas ka visuaalset naudingut ja ennekõike suurte filmikunstnike surematuid suurteoseid. Nõukogude aegses Eesti võis oma arvamuse vabalt välja ütlemine viia süüdistuseni dissitentluses. Täna arutletakse selle üle kas uus meedia on läinud sõnavabaduse võidukäiguga (internetikommentaaride, terrorismiohu ja bloginduse sõiduvees) liiga kaugele. Samas on sõnavabaduse piiramine terrorismivastasuse ettekäändel just totalitaarsetele riikidele iseloomulik. Manifestil linastuvad filmid on Eesti kinoekraanil esmakordselt pakkudes koos põnevate sõnavõttudega mitmekülgset mõtteainet.

Manifesti programmi esimesed 3 filmi kuuluvad ameerika kinoajaloo filmikunsti geeniustele: Alfred Hitchcock, Orson Welles ja Stanley Kubrick.

Hitchcockilt linastub üks tema parimaid filme “Notorious”, peaosas saatuslikku kangelannat kehastav Ingrid Bergman. Wellesilt on Manifestil barokilik õudusunenägu, “Touch of Evil”, kus mängivad teiste seas nii ameerika kinoikoon Janet Leight kui kurikuulus Marlene Dietrich. Kubricku loomingust linastub Manifestil sajandi parimaks poliitiliseks satiiriks tituleeritud “Doctor Strangelove”. Ameerika kontrakultuuri ja metsikuid 60ndaid, kus Hells Angelid kihutasid mööda L.A. Sunset Boulevardil, topless tüdrukud tantsisid tänavatel ja kõige poppimatest klubidest kostus The Doorsi “Light my fire.” See oli Uus Hollywood- filmikooli haridusega režissöörid, kes olid oluliselt mõjutatud euroopa kunstfilmidest ja prantsuse uuest lainest. Manifestil linastuvad Uue Hollywoodi kõige säravamad näited. “Easy Rideri” noortekultuur, narkootikumid ja rock muusika tegid Dennis Hopperist, Peter Fondast ja Jack Nicholsonist sama legendaarsed mehed kui seda oli John Lennon. Ja seda rokisauruste Steppenwolfi edetabelit tippe vallutanud “Born to be Wild” saatel. Teine Uue Hollywoodi kinohitt John Schlesingeri “Midnight Cowboy” võitis 3 Oscarit (esimese X-rated filmina kinoajaloos). Manifesti programmis linastuv “Ciao! Manhattan” on underground film Andy Warholi muusa ja superstaari Edie Sedgwickist ja noore naise traagilisest ning vara lõppenud elukäigust. Erudeeritud komöödiat viljeleva Woody Alleni loomingust tuleb Manifestil näitamisele üks tema humoorikamaid filme “Sleeper”. Manifesti filmifestivali lõpetab Davis Guggenheimi 2006nda aasta edukaim dokumentaalfilm “An Inconvenient Truth” - endine Ameerika Ühendriikide asepresident Al Gore kirglikult võitlemas kliimasoojenemise vastu. Kliimasoojenemine on täna karm reaalsus. “An Inconvenient Truth” on kohustuslik kõikidele pakkudes lahendusi, mida igaüks saab ette võtta, et peatada murettekitavaid kliimaprotsesse, mis viivad Maakera katastroofi suunas.

Lõpetuseks tänusõnad Manifesti koostööpartneritele ja kõikidele, kes festivali õnnestumisesse on panustanud. Aitäh festivali külastajatele!


Meeldejäävaid filmielamusi soovides,
Triin Teramäe