|
|||
| “Sleeper”
on futuristlik ulmekomöödia, mille stsenarist, režissöör ja peaosatäitja
Woody Allen. Alleni tegelaskuju nimi on Miles Monroe
ja ta peab Õnneliku Porgandi Tervisliku Toidu Poodi Greenwich Villages’is.
Monroe satub ühel päeval lihtsale operatsioonile, kuid ärkab üles
200 aastat hiljem. Ameerikast on saanud politseiriik-Vapper Uus Maailm.
Kuskil 20. sajandi lõpu ja 2173. aasta vahel on toimunud tuumasõda,
mille tõttu suur osa ajaloost on hämar või teadmata. 2173. aastal
näitavad ajaloolased Monroele mõningaid 20. sajandist pärit meeneid,
nagu näiteks uudistarvik üles-keeratavad plagisevad hambad ja kortsus
pilt Henry Kissingerist ja küsivad nende asjade kohta
seletusi. Filmi käigus jõuab Allen põrandaaluste organisatsioonide
ja valitsuse siseringi ja avastab hirmuäratava tõe rahva diktaatori
ehk Juhi kohta. Vapras Uues Maailmas lihtsustab Juhi turvateenistus
elektrooniliselt dissidentide ajud. Miles leiab, et teda aetakse taga
kui ufot. Seksuaalvajadusi rahuldavad inimesed Vapras Uues Maailmas
seadeldisega, mida kutsutakse Orgasmatron,
mis on elektromehhaaniline seade, millesarnast küll erineva eesmärgiga
kasutas oma 1968. aasta erootilises ulmecampklassikas “Barbarella”
prantsuse režissöör Roger Vadim. Revolutsioonimeelsete
teadlaste eest põgenedes satub Miles robotteenijana tööle hedonistliku
ja pealiskaudse poetessi Luna juurde, keda kehastab Diane
Keaton. Keaton mängib sarnast tegelaskuju ka Alleni teises
kultusfilmis “Manhattan”. Kui Luna teatab, et tal
on oraalseksis filosoofiadoktori kraad, ei suuda Miles panna vastu
küsimusele: “Kas sul tuli koos sellega ka hispaania keele tunde võtta?”
“Sleeper” kuulub Woody Alleni varasesse loominguperioodi ning on režissööri humoorikaim film. Alleni naljad ei ole iganenud ja mõned kõlavad, nagu nad oleks kirjutatud eelmisel nädalal, nagu näiteks Miles’i definitsioon NRA-st kui organisatsioonist, mis aitas kriminaalidel saada relvu, et tappa kodanikke. “Sleeperis” on stseene, millesuguseid pole nähtud alates legendaarse Buster Keatoni tummfilmidest. See on absurdihuumor, kus Allen muuhulgas võidab iludusvõistluse, varastab nina, transformeerub Blanche DuBois’ks (Vivien Leighti tegelaskuju filmis “Tramm nimega Iha”), kehastab robotit, teda kägistab hiiglaslik makk ja ta avaldab tõe Richard Nixonist. Huumori ja ulmelise satiiri kõrval pakub “Sleeper” ka tõsisemat poliitilist ja sotsiaalset mõtteainet. Nii nagu tema maailmakuulus eelkäija multitalent Charles Chaplin oli režissöör, stsenarist, peaosatäitja ja helilooja ühes isikus, on sedasama suutnud ka Woody Allen “Sleeperis”. Filmimuusikana kõlab sajandialguse New Orleansi traditsiooniline Dixieland jazz The Preservation Hall Jazz Bandi esituses. Klarnetil Woody Allen. 2000. aastal valiti “Sleeper” 30 kõige aegade kõige naljakama filmi hulka. Põhja-Ameerika kinolevis kogus “Sleeper” üle 18 miljoni dollari piletitulu. |
|||
|
|
